Augustiunetus on juba kujunemas heaks ja oodatud traditsiooniks ja mis saaks olla veel parem kui ka ise aktiivselt osaleda selles lummavas, lustlikus ja antiargipäevases ettevõtmises kus ürituste ja ettevõtmiste kontsentratsioon pinna – ja ajaühiku kohta on tõepoolest aukartustäratav.
Kes on sellel õhtul ise kas siis juhuslikult või plaanitult sattunud Pärnu rannapromenaadi ja – pargi piirkonda saavad aru millest jutt käib!
Lisaks kõigele toredale mis sel õhtul Pärnut täidab on Augustiunetusel esinemisvõimalus ja rannapargipiknik saamaks tavapäraseks tavaks ka Tuurit-Tuurit’ile. Ja seda meie suureks rõõmuks ja rahuloluks, sest meie armas juhendaja Eneli on vaatamata oma tihedale töögraafikule ja muudele kohustustele alati olnud valmis oma hindamatut aega jagama ning seda mitte asjatult, sest siiani oleme oma mõneti spontaansetele , kuid alati mõtestatud tantsuetendustele ainult positiivset vastukaja saanud. Võib olla tõesti on oma osa ka sellel, et inimeste meeleolu on tol õhtul linna täitva positiivse auraga juba kergelt läbi immutatud ning seetõttu ka pragmaatilisele kriitikameelele uinutava süsti teinud, kuid see just ongi tore!
Niisiis, Eesti Filmi 100 sünniaastale kohaselt oli meie tantsuetenduse teemaks Eesti filmiklassika ühe armastatuima ekraaniteose järgi „Mehed ei nuta“. Positiivselt meelestatud publikut oli kogunenud heameelttegevalt palju ning tänu sellele õnnestus ka esietendus suuremate viperusteta nii meie kui „ilmataadi“ poolt.
Õhtu edenedes ning ilma hämardudes läks meie mõnus pargipiknik-Rutikese sünnipäevapidu sujuvalt üle Supeluse promenaadil patseerimiseks, sealsamas kulinaarseks naudisklemiseks ning päädis „Püha müristus“ kohvikus ennastunustava tantsumaratoniga.
Elu on ikka ilus ehk lill nagu öeldakse ning Augustiunetus üks osa sellest mahedast ja salapärasest lillele omasest lõhnabuketist!