Nüüd on see siis tehtud – esimest korda Meeste Tantsupeol! Elamus missugune!
Aga järgemööda. Et iga algus on raske ja nii mõnigi mees oli pärast märtsikuist ülevaatust muude asjadega tegelenud, pidi A-rühmade üldjuht Marina Kuznetsova esiti päris karmi ja kriitikarohket häält tegema. Õnneks suudeti end üsna ruttu kokku võtta ning hoolimata lühikeseks jäänud prooviperioodist – kui üldtantsupeol harjutasime ca nädala, siis seekord pidi reede õhtu ja laupäevaga hakkama saama – võis lõpptulemusega rahule jääda.
Tuuriti ridasid tabas kaotus. Nimelt ütles Lauri selg tantsulepingu üles, aga kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem. Rakveres saime oma ridadesse tantsulõvi Taavi, kes muidu tantsib kohaliku rühma Tarvanpää ridades. Ja nagu hiljem pidu vaatama tulnud naiste jutust selgus, on Taavi päriselt ka suure T-ga Tantsulõvi, sest kui Kene Verniku esinemise ajal tuli igaühel iseseisvalt oma liikumine ja koreograafia välja mõelda ja ette kanda, siis just Taavi oma paistis väljakult ka tribüüni kõige kaugemasse nurka välja.
Igal juhul olime tema liitumise üle üsna õnnelikud, kui välja arvata üks proovis juhtunud seik. Nimelt, kui Marina, kes teadis, et Taavi tantsib Tarvanpääs, rühmi joonisesse pani, siis kutsus ta Tarvanpääd oma märkidele. Selle peale keegi meist muidugi ei liigutanud. Marinale selline allumatus ei meeldinud ja ta pöördus nimeliselt Taavi poole, et ta Tarvanpääga oma kohale liiguks. Ikka keegi liikunud. Õnneks olid enamusel Tuuriti särgid seljas ja kui Marina neid nägi ja Tuuritil liikuda palus, siis käsk sai täidetud ja edaspidi rohkem proovides segadust ei tekkinud.
Väga meeldiv oli ka kohtumine Jõgevalt pärit rühmaga Kaaratsimm. Tuuriti nooruse tõttu meie meestel veel kuubesid pole, aga ühes tantsus oli neid vaja ning Kaaratsimmi meeste käest me need laenasimegi. Ja oh neid rõõmsaid nägusid, kui nad viimasel kontserdil kuubesid tagasi saades taskutest pisukese meelehääd leidsid. Ja nende rõõm oli ka meie rõõm 🙂
Kas teate, mida tähendab fraas “tuuritit tegema”? Sellest kõva häälega rääkida ei tohiks, aga see on see, kui kaheksast mehest viis on valmis väljakule minema ja ülejäänud pealetulekuga hiljaks jäävad. Kuna tantsupeolt oli säärane kogemus olemas, siis noile viiele, kes valmis, polnuks tantsuga hakkama saamine mingit peavalu valmistanud. Juba platsi äärel sai kokku lepitud, kes keda tõstab ja kuhu tühjad kohad jäävad. Õnneks jäi see viimaseks hilinemiseks, sest edaspidi hoiti üksteisel hoolega silma peal.
Kõige parem publik oli viimasel õhtusel etendusel. Meestele ei meeldi kambas või kasvõi rivistatuna niisama vaikselt seista ja kuna etenduse algus venis, siis nii said tekkida lained, mis küll esiti vedu ei tahtnud võtta, aga paarikordse proovimise järel siiski mõnusasti üle terve tribüüni väljaku teise otsa välja lainetasid. Selline lainetamine tekitas ütlemata meeldiva seose publikuga, kes oleks justkui mitte ainult vaataja, vaid ka etendusel osaleja rollis. Võimas fiiling igal juhul.
Lisaks tundus, et kui E-rühmad ehk mehed, kes rahva- või üldse tantsuga ehk esimest korda kokku puutusid, siis neile jõudis massina esinemise jõud alles nüüd kohale. Üldproovis paistsid nad ütlemata tujutud ja väsinud välja, aga etenduste ajal silmad särasid ja sõna otseses mõttes lõhkusid nad tantsu teha. Midagi sarnast võis leida ka meie pesamuna kehakeelest.
Kui järgmine meeste pidu peaks tulema, siis usutavasti on Tuurit 100% platsis.